Energeetika probleemid tänapäeva ühiskonnas
Comments(1) | Noh palju päevi möödas tervitussõnadest. Mõtlesin siis, et peaks midagi kirjutama ka… Väikesed mõtisklused siis praegu miskipärast üha aktuaalsemaks muutuval teemal minu poolt. Kui keegi mingi sisulise vea leiab, siis palun kindlasti teada anda 
Niisiis, praegu kasutab 1/5 Maa populatsioonist ära 4/5 kogu energia toodangust. Kuid mis juhtub siis, kui praegu veel arengumaa staadiumis olevad riigid jõuavad arenguga nii kaugele, et ka nende energiavajadused kasvavad sama suurteks? Miks peaksid nemad siis tulevikus leppima vähemaga? Kas meie palju kannatanud planeet on aga valmis selleks meeletuks koormaks, mis probleemiga paratamatult kaasneb?
Üks asi on kindel: seda probleemi ei saa lahendada samasuguste elektrijaamadega, nagu on kasutusel praegu. Nende efektiivsus ja keskkonnasõbralikkus on alla igasugust arvestust võrreldes sellega, mida olukorra parandamiseks vaja on. Samuti, kui aastal 2004 toodeti 60% elektrienergiast naftast või maagaasist, siis seda „lõbu” meile kauaks ei jätku. Erinevatel hinnangutel jätkub meil naftat veel vaid paarikümneks kuni paarisajaks aastaks. Üks on aga kindel, „musta kulla” hind pidevalt tõuseb ja mida rohkem me seda kasutame, seda kiiremini see otsa saab. Meil tuleb leida mingi muu lahendus tuleviku energiavajaduse rahuldamiseks.
Samuti tuleb meil vaadata seda probleemi ka Maa vaatepunktist. Juba praegu on näha globaalse soojenemise efekte, mida liigne fossiilsete kütuste põletamine kaasa on toonud. Kui me sama moodi jätkame, tuleb meil varsti vett kosmosesse pumpama hakata, et meile elamiseks natukenegi maad alles jääks. On raske heastada oma varasemaid vigu, kuid meil on siiski võimalus ja minu meelest ka moraalne kohustus vähemalt midagi teha. Räägitakse CO2 matmisest pinnasesse või ookeani alla, kuid see ei lahenda probleemi vaid jätab probleemi tulevastele põlvedele, kes lõpuks sellega siis midagi peale peavad hakkama. Kuid energiat ei pea alati tegema fossiilsete kütuste või tuumaenergia kaasabil.
Energia tootmiseks on võimalik kasutada ka looduse enda meeletut jõudu. Üks paljudest võimalikest lahendustest oleks kasutada kõige suuremat energia allikat Päikesesüsteemis: Päikest ennast. Kui aastal 2005 toodeti Päikese energiast elektri energiat 93.4 GW, siis võimalik on toota päikesest 120 TW energiat. Võrdluseks võiks tuua, et aastal 2004 tarbiti kogu planeedil kokku „vaid” 15 TW energiat. Kui neid kahte arvu võrrelda, siis on näha, et Päikeselt on energiat võimalik ammutada peaaegu 10 korda rohkem, kui meil seda endal vaja läheks. Ainuke probleem, mis päikeseenergia kasutamisega praegu seisneb on see, et päikesepaneelide hind ja nende hooldus on kallis. Kuid praegu tegeletakse paneelide arendamisega kõikjal maailmas ning arendustööga on tegutsemas ka meie oma helgemad pead.
Teine viis oleks kasutada tuuleenergiat. Kuid praeguste tuuleturbiinidega, mida Eestis kasutatakse ja mille maksimumvõimsus jääb 1,5 MW piiridesse, läheks ainuüksi selleks, et toota elektrit linnale nagu Pariis, vaja 73 000 tuuleturbiini. Need turbiinid kataksid 17 000 km2. Kui aga kasutada efektiivsemaid generaatoreid, mis suudavad välja anda kuni 7 MW’i, siis kataksid vajaminevad 20 000 turbiini kogu Harju maakonna. Tundub palju? Seda sellepärast, et seda see ka on. Tuuleenergia peale me kahjuks lootma jääda ei saa. Seda ka sellepärast, et tuul on väga ettearvamatu ja ebaühtlane loodusjõud. Selleks, et tuulevaiksete päevade jaoks energiat talletada läeks vaja hiiglaslikke akude välju või siis tehnoloogiat, mis toodaks tuuleenergiast mitte koheselt elektrit, vaid näiteks rõhu all gaasi, mille talletamine oleks mõeldavam. Gaasi kokku surumisel eraldub ka soojust, mida saab elektrienergiaks või keskkütteks kasutada. Hiljem on aga võimalik gaas suunata turbiinidele, mis majapidamistele elektrit toodavad. Sellega seoses turbiini efektiivsus küll langeb natuke, kuid tekib võimalus talletada energiat tuulevaeste päevade jaoks kasutamata selleks ülikalleid akulahendusi.
Kuid selleks, et energiamajandust säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks teha, ei piisa ainult roheliste elektrijaamade rajamisest. Tuleb mõelda ka sellele, kui palju ja kuidas me seda energiat tarbime. Euroopa liidus plaanitakse traditsioonilised hõõglambid juba 2010. aastaks turult kõrvaldada. Seda peamiselt sellepärast, et hõõglambi valgusefektiivsus on umbes 2% saavutades vaid 14 lm/W . Suurem osa energiast eraldub lambist infrapuna kiirgusena e soojusena. Samas LED valgustite efektiivsus ulatub 22%’ni saavutades kuni 90 lm/W . Samuti on hõõglambi keskmine eluiga tunduvalt väiksem jäädes alla 2000 töötunni. LED’idel baseeruvad valgustid säilitavad üle 80% oma efektiivsusest ka pärast 20 000 töötundi. Ainuke probleem, mis takistab hetkel LED valgustite laialdast kasutamist, on nende hind. Kuid tehnika ja tootmistehnoloogiate arenedes ning massidesse jõudes langeb toote hind kindlast mitukümmend protsenti muutes efektiivsema valgusti kõigile kättesaadavaks.
Lisaks valgustusele kulutatavale energiale, mis võib moodustada 20-50% kogu hoone tarbitavast energiast, on suureks probleemiks ka nn stand-by režiimide kasutamine koduseadmetel. Prantsusmaal läbi viidud uuring näitas, et seadmed, mis olid jäetud puhkerežiimi moodustavad 7%-13% kogu tarbitavast energiavajadusest. Samuti põhjustavad kõik puhkerežiimis olevad seadmed 1% CO2 emissioonist (kogu lennuliiklus paiskab õhku alla 3% kogu õhku paisatavast CO2’st). Seega on vaja teha kõik selleks, et toodete puhkerežiimi ajal tarbitav vool oleks võimalikult minimaalne ja arutult ei läheks energiat niisama raisku ümbritsevat õhku soendama.
Et täita meie tulevased energiavajadused on vaja innovaatilisust, konsevatsiooni ja tugevat koostööd. See saab olema raske teekond, kuid tulemus on seda kindlasti väärt. Võiksime ju teha kõik selleks, et ka tulevastel põlvedel oleks koht, kus elada ja võimalus kasutada elektrienergiat nii, nagu seda oleme teinud meie viimased sajandid.